palavus tapab. olen hakanud aru saama palavuse moistest jaapanlaaste jaoks. tokyos olles 2 nadalat sadas pea iga paev ja ilm oli kull soe, aga siiski talutav. nuud on ikka jube palav, ja paike tundub ka kohe peale hakkavat. ja jube raske on aktiivne pusida sellise ilmaga.

tana kaisime alkooliopilastel kulas niioelda. eestlased esinesid kavaga podral maja metsa sees. siis opetasid lapsed veel mitmeid traditsioonilisi jaapani mange, nagu keppidel kondimine, mida vanasti tehti bambuskeppidel. origamit ja kalligraafiat proovisin ka. parastlouna veetsime biwako jarvemuusemis, ainukesed tosiselt ponev asjad olid seal paar tuura kala, moni oli hasti suur ja paaril olid vagevad louad nagu kopsukorvid.

homme saame oma peremajutajaid esimest korda naha. ma loodan, et peres on piisavalt noortemeelsed inimesed, sest meil on siin kohalikus programmis vanemaid naisi, kes kohtlvad meid nagu lapsi ja see ei lahe vaga..
ma igatsen suurlinna melu juba. vaga. tahaks osakasse, kobesse voi kyotosse minna, kui pere nous.