














...võib põhimõtteliselt tähendada igasuguste lilleõite vaatamist, aga seostub eelkõige kirsiõitega. Oluline komponent hanami juures on ka sinine prügikile meenutav alus, mida saab nagu telki maa külge kinnitada, ja mille peal istutakse, ja mitte lihtsalt istutakse, vaid ka süüakse ja juuakse suurtes kogustes. Sellest ka väljend jaapani keeles "hana yori dango", mis tähendab, et inimesi huvitab õitest rohkem oma söögi nosimine (dango pallid http://en.wikipedia.org/wiki/Dango). Minu keskkooli õpilastele mõeldud vanasõnade ja muidu ütlemiste raamatus tähistab see inimest, kes on jalgadega maa peal, mitte ei huvitu niisama tilu-lilust. Meie hanami toimus ka söögirikkalt, ühel juhul sai ära proovitud Eesti must leib, suitsuvorst, juust ja kohuke. Kõigile päris peale ei läinud ja tuli keelitada, et kohuke on ikka hea asi jne, aga ära söödi küll lõpuks ja juustu kohta ütles üks latiino poiss, et anna veel seda mascarpone'i =) Sain oma ploomiveini klaasi ka kirsiõie kroonlehe, mis peaks suurt õnne tähistama... Samas tuli just meelde, et ühe hanami katkestas hetkeks maavärisemine- tundus, nagu jalge all lainetaks (jalgrattaga sõites või püsti ringi liikudes tihti ei tunnegi) ja lähedalolevatest majadest hakkas õpilasi välja valguma. Me ka evakueerusime kirsipuu alt lageda taeva alla.
Sain ära õpitud ka nippe oma meeliskoha kinni panemiseks ... seda saab teha näiteks plastikkilega endale sobiva koha ümbruses olevaid puid kinni sidudes (alumisel pildil ka kaugelt näha). Tokyos Yoyogi pargis ma sellist asja ette ei kujutaks, puid on liiga hõredalt esiteks... seal peaks ikka ilmselt juba koidikul kohale minema, et mõnus koht kindel oleks. Samas saime ka maha istutud suvalisel ajal minnes, kuigi veits putukapesasasse ja mitte võib-olla kõige magusamasse kohta kohe tee ääres ja suure melu keskele.
Tsukubas oli ka hanami-tajaid igal pool ja suurte gruppidega, aga koguseliselt hulga vähem, kuigi näiteks ühika ümbruses olevad kirsipuude alused olid vahepeal hommikust hilise õhtuni kärarikkad. Oma seltskonnaga saime aga suhteliselt vaevatult väga mõnusaid hanami-kohti katsetatud. Ainuke probleem oli see, et tuli kiirelt tegutseda, sest kirsiõied õitsevad nii lühidalt, minu saabumisest, mil nad olid enam-vähem täisõites, sai ainult umbes 2 nädalat kui sedagi hanamit teha. Üritasingi sellest ajast maksimumi võtta ja ringi tiirutada ja õiteilu ahmida ja pilte mudugi ka teha.
Panin pildi üles ka kohalikust 100jeeni toidupoest, mille silt ütleb, et üks ostleja üle 2 liitri vett ei tohi osta, tuleb mõelda ka teiste ostjate võrdsuse peale. Tõsi ta on, et väga tihti on halval ajal minnes need suured veepudelid ära ostetud. Samas muud toidud on enam-vähem tagasi tulnud, välja arvatud mu lemmikjuust Hokkaidolt ja seesami leib ei tea isegi kust.
Ja Totoro fännidele pilt Tsukuba ühest lasteaiast, mille ette on meisterdatud eri Totorosid, Doraemon, dinosauruseid ja karude flöödi-ja viiuliorkester. Armas! ;)
No comments:
Post a Comment