Õnneks taipan iga päev, et paljud mu endised sõbrad ja tuttavad on veel Tsukubas, kuna ikka ja jälle imestab keegi, et "Maarja, mida sa siin teed?" - ilmselge märk, et kõik ei käigi facebookis või siis jäi mu kirje neil kahe silma vahele. Seljataga on juba mu Peruu sõbranna Paola kanapidu (ehk siis ingliskeelne väljend tüdrukute õhtu kohta). Selle järelpidu peeti ühes mu vanas tuttavas baaris, kuhu ma pärast väikest ekslemist kohale jõudsin, sest ilma jalgrattata on vahemaad hoopis teistsugused ja keerasin selgelt valest kohast ära.
Üldiselt vastab suht tõele kõigi öeldu, et aastaga pole Tsukubas suurt midagi toimunud, seega suuri uudiseid hetkel polegi. Uudis mulle endale ja ilmselt paljudele teistele on aga see, et läbi Moskva reisimine (Sheremetyevo) ei olegi nii hull kui igalt poolt kuuleb. Lennujaam oli väga viisakas, täiesti arusaadava planeeringuga ja kõigele lisaks oli Aerofloti lennuk veel ka väga tipp-topp. Välja arvatud nende stjuuardessi jaapani keel. See ilmselt veeris paberilt sõnu maha ja nagu mu kaas-Tsukubalasest toolinaaber, kes pidavat töötama seal kosmosevärginduse juures, ütles, ei saanud ta ilmselt mitte muhvigi aru, mida ta parasjagu ütleb.
No comments:
Post a Comment