Täna oli siis teine koolipäev, ainult jaapani keele klass. Sain ühte klassi keeltekoolis käivate tavaõpilastega, ehk siis Taiwani printsesside ja printsidega. Mõnest jääb vähemalt alguses selline mulje, sest peeglist enda vaatamine ja oma asjades sobramine on tunnist palju huvitavam. Aga juttu ajades on täitsa toredaid ka. Tundub, et enamik on siin töö asjus või siis mõni ka jaapanlasega abielus, kuigi kõik tunduvad väga-väga noored.
Pärastlõunal käisin vaatasin turuuuringu korras linna peal ringi, täpsemalt siis Shinjukus ja selle lukspoodides IDC Otsukas ja Takashimayas. Kõik kaubamaja müügimehed pigem põgenevad välismaalast nähes, mis on väga veider, sest näiteks GAPis või Uniqlos tullakse kohe juurde ja hakatakse uurima, et mida vaja on. Seal kallis mööblipoes oli päris naljakaid asju ka müügil, mis justkui ei kuuluks lukssfääri. Oli üks loomanäo kujuline padi, kuhu sai kätt sisse pista ja mis oli samal ajal külm - väga hea tulevaks kuumalaine perioodiks Jaapanis, ilmselt peaks aitama elektrit kokku hoida. Ja olid ka Miki-Hiire käe kujulised kindad paigutatud kenasti ühe luksvoodi servale kaunistusaksessuaarina. Veider kooslus, aga Disney on siin popp ka täiskasvanute seas, niiet ilmselt sellepärast. Ühes teises poes nägin, et makaroni (kondiitritoode, mitte pasta)- kujulised padjad on viimasel ajal popid. Põnev, põnev.
Lõpetuseks ka pildid hommikusest tipptunnist, paarist päevast peaks välismaalasele ilmselt piisama, et ta täitsa tõsiselt järele mõtleks, kas tahab kunagi Tokyos elada ja tööl käia. Ühtlasi tähendab see seda, et peaks oma jalgratta Tokyo peale tuurile viima, mitte ainult toidupoes käimiseks kasutama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)



No comments:
Post a Comment