sünna Jaapanis

Tuleb välja, et ma pole nii ammu kirjutanud siia, et alustan juba väga vanast teemast. Nimelt oli mul umbes pooleteise nädala eest sünnipäev. Alustuseks pidin seda ise pidama, kuna mul jäid 2 hommikuklassi ära ja kokku oligi ainult 1 tund sellel päeval. Oma uue vanuse tervituseks ostsin kohe joogi, mida olin varem poelettidel märganud - collagen white. Peaks tagama naha elastsuse või nagu üks noormees osavalt sõnadesse pani: kui sulle näkku lüüakse, siis on kollageen see, mis aitab näol endise vormi tagasi võtta. Tegemist oli tegelikult siiski pigem karastusjoogiga, muidu poes on müügil ka shiseido kollageeni joogid, need peaksid siis tõsisematele kollageeni fännidele olema. Õhtupoole käisime hunniku inimestega udoni - nuudlisuppi - söömas ja pärast seda sai pakutud Eestist kaasa võetud nänni- kama kommi, mandleid ja Vana Tallinnat segatuna Jaapani piimaga. Üldiselt läks hästi peale, kuigi mõni pärast kama kommi enam mandlit ei julgenud võtta :P Kommide tutvustuseks sai öeldud, et üks on talupoegade toit ja teine keskaegsete linnainimeste toit, sest sellise imidži all neid mandleid mu meelest Tallinna vanalinnas müüakse. (Kui välja arvata jaapanlane Kei, kes ühe keskaegse restorani peale Tallinnas ütles, et tal oli tunne nagu oleks Disneylandis käinud :D).

See selleks, udoni söömise koht oli lahedalt ehe: kõigil töötajatel peas hachimakid (http://en.wikipedia.org/wiki/Hachimaki), mis peaks nende suurest pingutusest märku andma ja kõik hõikusid seal üle ruumi ja üldse väga hubane oli. Supp oli ka väga matisev, aga liha väga pekine, tegelikult endale märkamatult olingi tellinud pekilihaga udoni :P See oli koka soovitus ja seda pekiriba kanjit ma lugeda ei osanud, niiet. Ja tegelikult oli kogu menüü kirjutatud sellise fondiga, et pea hakkas ringi käima, üleval on tõestus ka. Pärast läksime üksikute vapratega edasi ühte baarimoodi kohta (üleval on kohustuslik grupipilt Angelina Joliega).

Sünnipäevaks sain mõne kingi ka: "Väikese Printsi" jaapani keeles (olen isegi pr keelse läbi lugenud, niiet peaksin sellega hakkama saama), tutimütsi - küll veidike varajane aeg, aga nunnu sellegipoolest. Hello Kittyga lusika- nüüd on iga mu toidukord väga nunnutihe, jaapani mustriga kotikese, ja last but not least : dorayaki (http://en.wikipedia.org/wiki/Dorayaki) küünaldega, mis on nagu pannkoogike, sees oapasta.