veel külmem on

Tere kõik see pere, siin läheb tõesti järjest külmemaks. Eile õhtul oli paksu dressika ja pükstega toas olla juba nii külm, et lülitasin sisse oma pisikese radiaatori. Õnneks tuleb välja, et sellest on kasu ka- sain mõnusasti soojas toas magada. Paljudel teistel siin seda luksust ei ole, mõni ütles, et magas jope seljas :P Vets ja vannituba on aga endiselt kütteta, seega sinna eriti ei kipu. Kuna mul on tuba esimesel korrusel, siis mingi loogika kohaselt peaks siin talvel kõige külmem olema. Eks see näha ole...võib olla pean ka mingi hetk jope seljas magama hakkama...

Siin on mõned fotojäädvustused läinud nädalavahetusest, käisime väikese seltskonnaga õhtul Tokyos - jalutades Shibuyast ja Harajukust läbi Shinjukusse, täpsemalt Shinjuku 2chomesse, tuntud ka kui geikvartal. Kuna olin väga jooksu pealt Tokyosse üldse läinud, sest Yamagatast tulnud Miyu hakkas Tokyo kaudu koju minema, olin jalgratta Tsukuba jaama lähedal niisama suvalt pargi piirile jätnud, muidugi olid seal ka igast sildid, et parkimne keelatud jne. Aga kuna aasta aega siin olnud kaasvälismaalane oli kunagi varem väitnud, et jätab alati Tokyosse minnes jalgratta sinna ja olen seda juba ise ka vähemalt ühe korra teinud, siis lootsin, et seekord pääsen ka niisama väikese paberilipakaga, mis keegi onu su ratta ümber seob. Muidugi olid mitmed teised rattad, mis seal samal ajal olid ka nagu julgustuseks.

Aga ei, seekord kui ma kell 8 hommikul rongi pealt maha tulin ja unesegaselt oma ratast otsima hakkasin, siis olid mu ratta parkimiskoha juures ametis hoopis lilleistutajad ja mitte ühtegi ratast ei olnud näha. Niiet pidin suht häbiga minema kõrval olevasse kobani ehk munitsipaalpolitsei moodi olevasse kohta sisse astuma ja natuke pärima. Selgus, et olin õige natuke aega hiljaks jäänud ja mu ratas oli rattakorjamise-autoga ära viidud - siin Tsukubas ja v-o mujal Jaapanis ka lukustatakse ainult jalgratta rattad, seega saab seda tassides väga kergesti ära viia. Õnneks polnud see äraviimise kohta väga kaugel - teisel pool Tsukuba keskset väljakut, ainult et ratta pisikese trahvi eest lunastamiseks pidin ootama tund aega, kuna koht polnud veel avatud. Arvestades pikka seljataga olnud ööd Tokyos, ei olnud see ootamine seal hommikul teab mis kõige toredam tegevus.

Ükskord varem juhtus midagi taolist kooli festivali ajal, kui ma sööklast tagasi tulles oma ratast ei leidnud. See oli festivali platsi vabastamiseks pisut maad eemale veetud.

Lõpetuseks mõned toredad sildid niisama ümbruskonnast- esimene on väga luuleline katse seletada suitsetamise kahjulikkust, teine räägib korralikest tualetikommetest ja viimane on tarkusetera Harajuku jaamast, kus paradoksaalsel kombel võib leida ilmselt kõige meigitumaid isikuid Jaapani peal.

Unustasin veel lisada, et tervisepäeva tõehetk on möödas ja võib loota et kuulutatakse üsna terveks. Katastroofilist kaalutõusu ka ei tunnistatud, kuigi mulle keegi mingi sellise vihje vahepeal tegi :P Mis teha kui kõik nii hea maitseb :DDD