







Viimase 2 nädala jooksul on koolitundide raames ära väisatud Tokyo sellised nurgatagused, kuhu keskmine Tokyo-turist eriti ei satu. Sai käidud nn Korealinnas, Shin-okubo peatuse ümbruses olevas linnaosas. Korealasi on seal teistest rahvustest rohkem, sellest ka nimetus, aga on ka palju teisi rahvusi - bangladeshist, nepaalist, birmast, mongooliast jne. Sai nähtud ka esimene mošee Tokyos - oli küll 2 pisikest ruumikest maja 5. korrusel ja siis naiste ja meeste osa eraldi tubades nagu ikka ja naiste osa kohe hirmus pisike - Allahi sildi, palvevaiba ja Koraani-riiuliga. Ja alumisel korrusel lubati juba ilusate naiste massaaži ja mida kõike, aga ikkagi oli mošee täitsa olemas. Meil linnaantropoloogiat andev õppejõud tundis huvi ka meeste osa vastu ja tahtis kohe sisse vupsata, öeldes, et ta pole naine, vaid antropoloog, aga üks suurte silmadega onu vaatas sealt vastu ja kaasas olnud jaapanlasest eksüliõpilane vaatas ka väga kahtlevalt talle otsa, niiet jäi ära. Teise katsena üritas õppejõud uurima minna kapselhotelli, mis enamasti jällegi ainult meeskliente vastu võtavad. Seega ei olnud ka eriti edukas vaatlus.
Külastada saime ka metropolitaani keskust Shinjukus, mis tegeleb välismaalaste integreerimisega Tokyo-ellu, pakub seminare ellujäämisoskuste ja keele teemadel. Sai küsitud ka Shin-Okubo ajalooliste tekkepõhjuste üle - ja eks see Shinjukuga võrreldes odavam rendihind ja sellised põhjused, aga ka Kabukicho-le lähedus ole, ütles intervjeeritav onu siis natuke tasasema häälega. Kabuki-cho-st ja selle tegevustest võite ise otsida või lugeda raamatut "Misosupis", eesti keeles ka täitsa olemas. Kohalik jaapani onu ja meie õppejõu tuttav rääkis, et kui 1chome pidavat ohutu olema, siis 3-4chome olevat juba hullud.
Kokkuvõttes oli tore üritus ja sai vaheldust sellele väga jaapani-kesksele Tokyole, mida olen harjunud nägema. Tundus juba nagu iga teine suurlinn- rohkem erinevaid nägusid ja silte ja väljamaa poode .... Roppongi oli senini ainuke nn väljamaalaste linnaosa, millest ma teadlik olin, aga rahvusevaba Roppongi - 1 kebabi putka, mitmed peootsingul turistid ja hunnik mustade onude klubisid on seal suht ainuke välismaad meelde tuletav osa - kõrval on Shin-Okubo muidugi kirevam koht, midagi kogenumale Tokyo avastajale, sest kuna giidiraamatutes ja internetis on infot suhteliselt vähe, tuleb omal käel asju üles otsida.
Keegi kunagi küsis, kas Jaapani kaart näeb teistsugune välja ja Jaapan ise kõige keskel, ja pildimaterjal tõestab, et tõepoolest nii see ongi - selline kaart oli Shinjuku ametkonna hoones.
No comments:
Post a Comment