oleme kultuursed

Suuresti Jaapani firmade kavaluse tulemusena on siin õitsele puhkenud igasugu huvitavad pidupäevad, mitmed ka lääne päritolu, aga natuke moonutatud.

Valentinipäev - poeletid kubisevad šokolaadidest ja kommikarbikestest, sest sel päeval on kombeks, et tüdruk annab oma lemmikule poisile šokolaadi. Kas jälgede segamiseks, et keegi aru ei saaks, kes siis ikkagi meeldib, või lihtsalt kohusetunde pärast antakse šokolaade ka teistele poistele, nagu üks jaapanlane õpetas, siis näiteks sõnadega "tore, et me nii headeks sõpradeks oleme saanud".

nn Valge päev - 14.märts, ehk kuu aega hiljem- siis peaksid kõik valentini ajal šokolaadi saanud poisid kingi eest kingiga tasuma, ehk siis jälle magusaleti juurde ostlema minema. Kuna need päevad on nii lähestikku, on poodidel kerge, vahetad ainult natuke silte ja juba ongi uue pidupäeva jaoks ettevalmistused tehtud, leti asukohta ei pea muutma, see pannakse nagu ikka väga nähtavasse kohta, muidu võib inimestel nende ürituste olemasolu lihtsalt meelest ära minna. Kui väidetavalt on Valentinipäeva Jaapanis populariseerinud 60ndate paiku mingisugune kommitootja, siis Valge päeva tõi Jaapanisse vahukommide tootja. Tuleb meelde, et üks noormees tegi eile poolnaljaga varakult mu moskvalannast sõbrannale Valge päeva kingituse ära ja kui ta natukese aja pärast ära läks, maitsesime siis kõik koos - oli tõesti vahukomm, sees šokolaad.

Hinamatsuri, ehk nukkude püha. See on kolmandal märtsil ehk õige varsti juba. Seda peaksid pidama kõik pered, kus väike tüdruk kasvab, kui tüdruk on juba üle 20 aasta vana, siis pole enam sobiv pidada. Sellel päeval, tegelikult nädal aega varem, pannakse tuppa üles altar nukkudega, kus kõige kõrgemal astmel on keiser ja keisrinna ja siis allpool nende kaaskond. Ebausuga seotult, tuleb see altar varsti pärast püha lõppu ära koristada, muidu tüdruk ei saa mehele. Hinamatsuri ajal on kombeks süüa marineeritud kirsilehtedega mochipalle (riisimaius)- juba ära proovitud! ja fotomaterjal olemas- ja olen näinud ka värvilisi magusaid sojaube müügil ja muid maiustusi. Tegin poes väikestviisi fotoreidi müügil olevatest altarikomplektidest, et see aasta on jänese aasta, on saadaval ka jänesekujudega altar.

Setsubun, ehk kevade alguse püha. Tähistatake veebruari alguses, vana kalendri või võib-olla ka vanade ilmade järgi võis siis ehk kevad olla. Seda tähistasime ühe iiri noormehe ja tema tuutoriga ühika sööklas, kuna juhtusin sel ajal läheduses oma rattakumme pumpamas olema ja kutsuti kaasa :) Üks komme setsubuniga seotult, on röstitud sojaubade laialiviskamine, samal ajal hõikudes, et "kuri välja, õnn sisse", või midagi analoogset. Samuti on enda kurja eest kaitsmiseks sobilik süüa ära oma vanuse jagu sojaube. Uus komme, mille olevat sisse toonud sushitootjad, on süüa sel päeval suurt vorstitaolist lahtilõikamata sushit -ehomaki- suund tuleb ka õige valida, selleaastane õnnelik suund oli kagu ja lõuna vaheline - inglise keeles south-south-east, eesti keeles ma nii ekspert ei ole, et tõlkida oskaks.

Jõulud on ka väga kommertspüha, erinevalt eestlastest, kes on siis enamasti pereringis, suunduvad Jaapani noored jõuluajal kuhugi lõbustus-või poodlemistänavatele koos oma sõpradega. Eriti romantiline on jõuluaeg oma peigmehega veeta. Jõulu ajal on tavaline vahetada mingi väike kingitus, süüa koos jõulukooki (kurisumasu keeki) - traditsiooniline variant sellest on nn käsnakook (õhuline kook) vahukoore ja maasikatega. Lihtsalt uskumatu, kuidas enamikes läänepärastes maiustustes võib ikka ja jälle vahukoort leida, sada korda maitsvamast ja tervislikumast kohupiimast pole keegi vist midagi kuulnud. Tavaliseks suundumiskohaks on ka Kentucky Fried Chicken ehk KFC, kuna sel firmal on mingi valemiga õnnestunud ennast ja oma kana jõulusümboliks kinnistada. Ja suure populaarsuse pärast on sel päeval mõttekas KFC-sse ka reserveering teha, seepärast meil ilmselt jäigi ära suure pundiga KFCsse minek ja nosisime paari sõbraga ainult jõulukooki.