maskipaljastused

Jaapanis on tõsine maskikultuur. Mitte no või mingi muu teatritegelase maski, vaid ikka tavalise kirurgilise maski oma. üks päev rääkisid noored telekas maski kandmise põhjustest. Kuigi tavaline oleks mõelda, et praegusel ajal on viirused ja asjad liikvel või on ise haiged, siis enamik noori rääkisid et kannavad maske, et nägu varjata : a la meikimata nägu, maailmast välja lülitada ja rahuneda, halba juukselõikust varjata (?), et keegi baitot (saksakeelne laen, aga tegelikult tähendab osalise ajaga juhutööd) tehes ära ei tunneks ja nii edasi. Veidi kummaline ja kurb kuulata. Siin tsukubas armastatakse ka maske kanda, õnneks siiski mitte häirivalt palju ja enamasti ikka haiguse pärast, või kes teab, minu oma tuttavad jaapanlased pole maski kandmisega igatahes veel vahele jäänud. 1 hiinlasest sõbranna samas on.

http://shibuya246.com/2009/02/27/face-masks-how-do-you-choose/

Tuleb välja, et olen küll ära kolinud, aga osa asju on siiani ajamata, mõned on mul laua peal olevad lipikud, mida ma "küll ma järgmine nädal läbi loen ja ära saadan neile" silma alt ära lükkan. Uuesti helistati mu kinnisvara agendi poolt, kes mingil kombel oli mu konto numbri valesti maha kirjutanud ja pidin enne asjaajamiste lõppu totoro muusika saatel hea mitu hetke ootama. (milline eesti firma laseks leopoldi või karumati laulu?). Mulle ei meeldi, kui enda meelest juba korda aetud end jälle meelde tuletavad. Sellega seoses tuleb mulle meelde, et ainuke nutmapanev asi- jah, valasin pisaraid siin- oli siis, kui peale kuu aega ootamist tuli internetionu ja tegi kõik ettevalmistused ära, pistis mulle pihku cd - et nüüd installi ise endale peale programm ja lisas siis, et kuna mul on mac, siis võibolla mu arvuti üldse ei loe seda ja tuleb käsitsi peale installida. Muidugi lahkus ta siis kiiresti järgmise kliendi juurde ja muidugi mu arvuti ei lugenud seda cd-d seega helistasin talle ja siis numbrile, mille ta mulle andis, kust mult küsiti miljon küsimust ja pidin miljon numbrit kuskilt neile üles otsima- ja siis paluti lõpuks ikkagi hoopis teisele numbrile helistada - see ajas mind nii vihale, et suutsin läbi hammaste vaevu head aega öelda ja kujutasin ette, kuidas pean veel kuu aega ilma internetita elama - täiesti piin tundus ja hakkasin nutma. Pärast sai end kokku võetud, helistatud siis soovitatud numbrile, suure vihaga valisin seekord, ja tegelikult varem pole sellist võimalust väga olnudki, ingliskeelse võimalusega liini, enne olen kõike asju jaapani keeles ajanud - uhkus ei luba noh. Esialgu tundus, et mu jutt on vastaspoolele sama arusaamatu kui see oleks mitteingliskeelsele liinile helistades ja inglise keeles rääkides, aga õnneks lõpuks ikkagi sai asi ära aetud ja sain juhenduste teel ise korda seadistatud oma interneti. Õnnelik lõpp.

Aga teisi põnevaid asju on ka: eelmine nädal käis mul ukse taga keegi onu, kes pistis kätte lipiku teleka kohta ja ma arvasin, et räägib lihtsalt teleka digitaalversioonile üleminekust, ja kuulasin siis sellise näoga, et tahaks kohe ära ütlema hakata ja ukse kenasti kinni panna. Aga jutt käis hoopis raha küsimisest, sest Jaapanis peavad kõik, kes kodus televiisorit omavad hakkama maksu maksma. Väga viisakalt tehti ka minu toas kindlaks, et mul tõesti on telekas ja peangi maksma hakkama. Väike taustauuring ütles, et Eesti on üks väga väheseid riike Euroopas, kus sellist maksu pole: kaks kolmandikku Euroopast ja pool Aafrikast/Aasiast maksavad teleka eest. Enne arvasin, et ainult Inglismaal on selline süsteem :P

http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/6241013.stm

See onu järgis ka veidrat jaapani kontorikommet -kuigi kontori eri osade asemel vooris ta mu pisikese toa pisikese koridori ja väliskoridori vahet - et kui kliendilt mingi info või raha või taolise asja kätte saad, siis korraks kaod selle inimese silma alt kuhugi ära. Varem valuuta vahetamisega oli sama lugu - mul oli tunne, et kogu mu elulugu loetakse kuskil nurga taga läbi ja siis antakse mulle lõpuks mu soovitud raha kätte, muidugi mu koduse aadressi ja muu info vastu. Sellised asjad muudavad need panga-postkontori ja sellised protseduurid hirmus pikaks ja tüütuks.